Toidust niipalju, et see on peamine põhjus mille pärast tasub Moldovasse minna. Maitset ja sellega kaasnevate elamuste sõnadesse panek oleks sama totter nagu telefoniraamatu põhjal filmi väntamine. Kohaliku köögi nautimine on võrreldav sellega, nagu oleks pidu teie peas, meeltes ja kõhus..... Mamalõga, brõnsa, placinte, ciorba....... ehk siis maisijahu puder, kitsepiima juust, kohupiima kook, supp.
Kõige kummalisem ja suurem maitseelamus, millega meid üllatati, oli pähklimoos. Pähklid, millest moosi tehakse on koortega ja korjatud toorelt. Uskumatu kuidas mõni loodusand võib mittevalminuna palju maitsvam olla valminud viljast. Pähklid tuleb puu otsast korjata kindlal ajal, mis mahub umbes 3- 7 päevasesse vahemikku. Varem või hiljem nopitud viljadest ei pidavat enam nii head desserti saama. Täpse aja teadmine on hästi hoitud saladus, kuid võimalik, et see on ka külalegend. Ei tea. Toorestel ja rohelistel viljadel on koor veel pehme ja seepärast puudub vajadus neilt see ka eemaldada. Kõigepealt tuleb mingi terava orgiga igasse pähklisse torgata 8-10 auku ja panna viljad külma vette seitsmeks päevaks likku. Pähklituumadest eraldunud joodi tulemusena muutub vesi tumedaks ja seda ollust tuleb seitsme päeva jooksul kaks korda päevas vahetada värske vastu. Pärast nädalast ligunemist tuleb pähklid mitu korda keeva veega läbi pesta. Selline pidev solgutamine on vajalik joodi eemaldamiseks pähklituumadest. Kõrge joodikonsentratsiooni tõttu on tuumade niisama manustamine eluohtlik. Suurest joodisisaldusest annavad aimu ka perenaise peopesad, millede kortsudesse on mürgine aine sügavale imbunud. Isegi kaks paar kummikindaid ei suuda ära hoida joodi imbumist peopesadesse.
Pärast kuuma veega läbipeemist, tuleb pähklituumad uuesti külma vette panna. Seejärel valmistada kuumast läbipesuveest suhkru baasil siirup. 1 kg pähklite kohta tuleb arvestada 1 kg suhkrut. Nüüd tuleb pähklitelt külm vesi ära valada ja lasta neil kuivada. Umbes 2-3 tunni pärast valada pähklitele peale siirup, mille te kuumast läbipesuveest valmistasite ja jätta 8-10 tunniks seisma.
Järgmisel päeval eraldada jällegi siirup pähklitest. Pähklid aga panna uue veega tulele ja lasta see keema. Keemisprotsesside arenedes tekkiv vaht tuleb pealt riisuda. Kui enam vahtu ei tule, tuleb pähklid jällegi jahutada ja kuivatada 2 päeva. Pärast 2 päeva möödumist tuleb pähklitele peale valada seesama siirup mille algul valmistasite ja milles pähklid juba korra leos olid. Nüüd tuleb kogu see kupatus keema panna ja riisuda taas tekkiv vaht. Kui vahtu enam ei tule, lasta keedisel jahtuda ja valada purkidesse. Purgid kaanetada ja viia jahedasse kohta hoiule. Tasub proovimist, kuid ainuke võimatu nüanss on toorete kreekapähklite hankimine meie kliimas.
Kui aga arvestada, et suhkur on kallis ja aega vähe, siis vaevalt kellelgi tekib viitsimist kõige sellega jantida.
Kõige kummalisem ja suurem maitseelamus, millega meid üllatati, oli pähklimoos. Pähklid, millest moosi tehakse on koortega ja korjatud toorelt. Uskumatu kuidas mõni loodusand võib mittevalminuna palju maitsvam olla valminud viljast. Pähklid tuleb puu otsast korjata kindlal ajal, mis mahub umbes 3- 7 päevasesse vahemikku. Varem või hiljem nopitud viljadest ei pidavat enam nii head desserti saama. Täpse aja teadmine on hästi hoitud saladus, kuid võimalik, et see on ka külalegend. Ei tea. Toorestel ja rohelistel viljadel on koor veel pehme ja seepärast puudub vajadus neilt see ka eemaldada. Kõigepealt tuleb mingi terava orgiga igasse pähklisse torgata 8-10 auku ja panna viljad külma vette seitsmeks päevaks likku. Pähklituumadest eraldunud joodi tulemusena muutub vesi tumedaks ja seda ollust tuleb seitsme päeva jooksul kaks korda päevas vahetada värske vastu. Pärast nädalast ligunemist tuleb pähklid mitu korda keeva veega läbi pesta. Selline pidev solgutamine on vajalik joodi eemaldamiseks pähklituumadest. Kõrge joodikonsentratsiooni tõttu on tuumade niisama manustamine eluohtlik. Suurest joodisisaldusest annavad aimu ka perenaise peopesad, millede kortsudesse on mürgine aine sügavale imbunud. Isegi kaks paar kummikindaid ei suuda ära hoida joodi imbumist peopesadesse.
Pärast kuuma veega läbipeemist, tuleb pähklituumad uuesti külma vette panna. Seejärel valmistada kuumast läbipesuveest suhkru baasil siirup. 1 kg pähklite kohta tuleb arvestada 1 kg suhkrut. Nüüd tuleb pähklitelt külm vesi ära valada ja lasta neil kuivada. Umbes 2-3 tunni pärast valada pähklitele peale siirup, mille te kuumast läbipesuveest valmistasite ja jätta 8-10 tunniks seisma.
Järgmisel päeval eraldada jällegi siirup pähklitest. Pähklid aga panna uue veega tulele ja lasta see keema. Keemisprotsesside arenedes tekkiv vaht tuleb pealt riisuda. Kui enam vahtu ei tule, tuleb pähklid jällegi jahutada ja kuivatada 2 päeva. Pärast 2 päeva möödumist tuleb pähklitele peale valada seesama siirup mille algul valmistasite ja milles pähklid juba korra leos olid. Nüüd tuleb kogu see kupatus keema panna ja riisuda taas tekkiv vaht. Kui vahtu enam ei tule, lasta keedisel jahtuda ja valada purkidesse. Purgid kaanetada ja viia jahedasse kohta hoiule. Tasub proovimist, kuid ainuke võimatu nüanss on toorete kreekapähklite hankimine meie kliimas.
Kui aga arvestada, et suhkur on kallis ja aega vähe, siis vaevalt kellelgi tekib viitsimist kõige sellega jantida.
No comments:
Post a Comment