Käes on tähtis päev Moldova jaoks. Täna tähistatakse siin Moldova iseseisvuse 20. aastapäeva. Ettevalmistused sünnipäeva tähistamiseks käisid siis juba täie hooga, kui me siia saabusime. Õnnestus näha ka paraadi peaproovi. Paraad ise toimus 27, augustil Stefan cel Mare tänaval valitsushoone ees. Peatänavat ja selle ümbrust vuntsiti ja kaunistati suure põhjalikkusega. Postide otsa riputati vabariigi trikoloore ja nende kõrvale ka EL lippe. Luitunud lipud asendati uutega värskemate vastu. Parkidesse istutati lilli, pügati puid ja põõsaid. Isegi tänavad pesti ära. Purskkaevudes vahetati vett ja need fontäänid mis ei töötanud tehti ka töökõlbulikuks. Viimastel päevadel oli liiklus kesklinnas tugevalt häiritud ja parem oli oma nina sinna mitte pista. Huvitav küll milleks on sellist pokazuhat vaja? Kas tõesti käib üle jõu hoida koguaeg asjad korras? Nii on see ju igal pool, isegi meil. Mind kui külalist ei huvita küll see milline kodu üks kord aastas välja näeb, vaid selline kuidas seal tegelikult elatakse. Kui aus olla, siis on see mul esimene kord näha riigi sünnipäeva tähistamist oma silmadega. Meil Eestis on kodumaa sünnipäev kõige külmemal ajal ja sel ajal ikka vabatahtlikult väga välja ei kipu. Kahjuks ei saa oma sünnipäeva aega ise valida. Neil päevil pargis istudes, panin tähele, et kohalikel pole tegelikult kuhugile kiiret. Leiti isegi niipalju aega, et pingile istuda ja aeg maha võtta või keha kinnitada. Pühapäeviti oli parkides rohkem inimesi, sest siis tuldi siia perekonniti ja sõpradega. Mingit läbijooksmist või väga sihipärast liikumist sel ajal ei toimunud. Inimesed nautisid kõike ja oli ka põhjust. Paraad algas kohaliku aja järgi kell 10 hommikul. Selleks, et head vaatamiskohta saada pidi kohale tulema juba kaks tundi varem. Iga minutiga tuli rahvast ikka rohkem ja rohkem. Tänavale oli üles rivistatud kolonnid erinevate väeosadega ja samuti tehnika. Rahvahulkadel hoidsid silma peal politsei ja ajateenijad. Liikusid ringi igasugused mundris ja vormis tegelased, kellele koguaeg aru anti. Mina sattusis seisma valitsushoone vahetuslähedusse ja täpselt minu ees oli kast või puur, kus oli sees mõnikümmend tuvi. Mulle just tundus, et nad on siin nende sulelistega püsti hädas ja nüüd palun väga toome neid veel juurde. Kuna neil oli seal puuris väga kitsas, käis pidev nokkimine ja enesekehtestamine seal.
Täpselt kell 10 andis kellahelin märku, et pidu võib alata. Kaitseväe ülem käsutas mehed valvele ja seejärel mängiti riigi hümni. Siis pidas presidendi kohust täitev riigitegelane pidupäevakõne. Tavaliselt kipubuvad kõned venima ja venima ning midagi tarka seal ei räägita. Mulle pole vahet, kas see on ema- või võõrkeeles või kes seda esitab, minu jaoks on see ainult üks mula. Õnneks oli arukas mees ja tegi lühidalt. Mingi 7 minutiga sai oma heietamisega ühele poole. Peale viimast emotsionaalset lauset, „Elagu Moldova“ kõlas hirmus pauk ja väljaku äärde asetatud tuvipuuride uksed lasti valla. Hirmsa plagina saatel kihutasid need tuhatnelja taeva poole. Seejärel sõitis väeosade eest mööda kaitseväe juht ja tervitas sõdureid vabariigi aastapäeva puhul. Iga väosa koosseis vastas tervitusele kolmekordse võimsa "hurraa" hüüdega. Täiesti uskumatuna tundus, et kõrget riigiametnikku veeti väga ajaloohõngulise kabriolett „Volgaga“ Peale tervitust ja rivistust hakkas mängima sõjaväeorkester ja väeosad tegid auringi külaliste ja valitsuse ees. Seejärel oli kord tehnika käes. Ka siin sai näha läbilõiget selle haru arengust. Samuti oli geograafia väga lai alates ameerika autodest lõpetades KAMAZ-ide ja villistega. Kõlab küll uskumatuna, kuid kolmveerand tunniga sai kogu etendus otsa. Õnneks käivad siin asjad lühidalt ja arusamatult. Ametliku osa lõppedes asusid lavale kohalikud artistid ja muud rahvakunstnikud, kes esitasid oma sünnipäevakava. Mulle hakkas paraadi ajal silma üks kummaline nähtus. Valitsushoone ees lava paremal pool olid selges ülekaalus Rumeenia trikoloorid. Tegelikult on Moldova ja Rumeenia lipud sama värvikombinatsiooniga, kuid Moldoval on keskmise st kollasel püstitriibul ka vapp. No vot need ilma vapita lipud mulle silma jäid ja ausalt öeldes olin ma isegi üllatunud, miks see küll nii on. Kohalikud ei osanud selle fakti peale A-d ega O-d öelda. Ju nad siis olid oma peost nii eufoorias, et pisemad detailid väid lihtsalt kahe silma vahele. Mina arvatavasti tunneks ennast küll väga halvasti, kui 24. veebruaril koos Eesti trikolooridega koos ka vene omad lehvivad. Ei tea võib-olla olin seda tähelepanekut liiga üle dramatiseerinud.
Selgelt on tunda, et rahvas ei usalda valitsust ja valitsusel pole rahvast sooja ega külma. Varsti minnakse jälle uuele katsele, et endale president saada. Eks tulevik näitab, mis sellest saab.
Õhtul oli peaväljakul Stefan cel Mare ääres ka ilutulestik ja pärast kohalike artistide kontsert. Näha oli, et ilutulestiku pealt kokku ei hoitud. Igatahes oli see võimas ja vaatemänguline. Selleks oli ju ka põhjust. Palju õnne sulle Moldova ja loodan väga, et saan seda soovida ka 50 sõnnipäevaks. Kahju, kui selline riik peaks maailmakaardilt kaduma. Ma pole ainsamatki korda kahetsenud, et valisin just selle maa oma reisi sihtkohaks. Siin olles sain vastusde paljudele oma küsimustele ja see maa joonistus selgemalt minu geograafilisele mälukaardile. Võtke kokku see julgus ja visake peast välja igasugused eelarvamused ja külajutud. Moldovas on mida näha ja mida nautida. Geograafiliselt nii lähedal, kuid tuntuse poolest väga kaugel......
http://www.youtube.com/user/zfail100#p/a/u/2/22gkhq0i0wY
http://www.youtube.com/user/zfail100#p/a/u/0/2PVBZBUU870
Täpselt kell 10 andis kellahelin märku, et pidu võib alata. Kaitseväe ülem käsutas mehed valvele ja seejärel mängiti riigi hümni. Siis pidas presidendi kohust täitev riigitegelane pidupäevakõne. Tavaliselt kipubuvad kõned venima ja venima ning midagi tarka seal ei räägita. Mulle pole vahet, kas see on ema- või võõrkeeles või kes seda esitab, minu jaoks on see ainult üks mula. Õnneks oli arukas mees ja tegi lühidalt. Mingi 7 minutiga sai oma heietamisega ühele poole. Peale viimast emotsionaalset lauset, „Elagu Moldova“ kõlas hirmus pauk ja väljaku äärde asetatud tuvipuuride uksed lasti valla. Hirmsa plagina saatel kihutasid need tuhatnelja taeva poole. Seejärel sõitis väeosade eest mööda kaitseväe juht ja tervitas sõdureid vabariigi aastapäeva puhul. Iga väosa koosseis vastas tervitusele kolmekordse võimsa "hurraa" hüüdega. Täiesti uskumatuna tundus, et kõrget riigiametnikku veeti väga ajaloohõngulise kabriolett „Volgaga“ Peale tervitust ja rivistust hakkas mängima sõjaväeorkester ja väeosad tegid auringi külaliste ja valitsuse ees. Seejärel oli kord tehnika käes. Ka siin sai näha läbilõiget selle haru arengust. Samuti oli geograafia väga lai alates ameerika autodest lõpetades KAMAZ-ide ja villistega. Kõlab küll uskumatuna, kuid kolmveerand tunniga sai kogu etendus otsa. Õnneks käivad siin asjad lühidalt ja arusamatult. Ametliku osa lõppedes asusid lavale kohalikud artistid ja muud rahvakunstnikud, kes esitasid oma sünnipäevakava. Mulle hakkas paraadi ajal silma üks kummaline nähtus. Valitsushoone ees lava paremal pool olid selges ülekaalus Rumeenia trikoloorid. Tegelikult on Moldova ja Rumeenia lipud sama värvikombinatsiooniga, kuid Moldoval on keskmise st kollasel püstitriibul ka vapp. No vot need ilma vapita lipud mulle silma jäid ja ausalt öeldes olin ma isegi üllatunud, miks see küll nii on. Kohalikud ei osanud selle fakti peale A-d ega O-d öelda. Ju nad siis olid oma peost nii eufoorias, et pisemad detailid väid lihtsalt kahe silma vahele. Mina arvatavasti tunneks ennast küll väga halvasti, kui 24. veebruaril koos Eesti trikolooridega koos ka vene omad lehvivad. Ei tea võib-olla olin seda tähelepanekut liiga üle dramatiseerinud.
Selgelt on tunda, et rahvas ei usalda valitsust ja valitsusel pole rahvast sooja ega külma. Varsti minnakse jälle uuele katsele, et endale president saada. Eks tulevik näitab, mis sellest saab.
Õhtul oli peaväljakul Stefan cel Mare ääres ka ilutulestik ja pärast kohalike artistide kontsert. Näha oli, et ilutulestiku pealt kokku ei hoitud. Igatahes oli see võimas ja vaatemänguline. Selleks oli ju ka põhjust. Palju õnne sulle Moldova ja loodan väga, et saan seda soovida ka 50 sõnnipäevaks. Kahju, kui selline riik peaks maailmakaardilt kaduma. Ma pole ainsamatki korda kahetsenud, et valisin just selle maa oma reisi sihtkohaks. Siin olles sain vastusde paljudele oma küsimustele ja see maa joonistus selgemalt minu geograafilisele mälukaardile. Võtke kokku see julgus ja visake peast välja igasugused eelarvamused ja külajutud. Moldovas on mida näha ja mida nautida. Geograafiliselt nii lähedal, kuid tuntuse poolest väga kaugel......
http://www.youtube.com/user/zfail100#p/a/u/2/22gkhq0i0wY
http://www.youtube.com/user/zfail100#p/a/u/0/2PVBZBUU870
No comments:
Post a Comment