Wednesday, August 24, 2011

Gagauusia

Moldova pealinn Kišinjovi ja Gagauusia pealinn Komrat on koos suure peo ootel. Pidu on iseenesest tore, kuid veider on see, et üks pere peab erinevaid sünnipäevi eraldi oma külalistega. Moldoval tätub 27. Augustil iseseisvusest 20 aastat. Gagauusia seevastu on ennast sellest sündmusest eraldanud ja nemad tähistavad oma pealinna 222. sünnipäeva. Gagauusia kuulutas ennast ise vabariigiks 1990. aastal ja 1994. aastal said nad ka autonoomia. Mingeid iseseisvuspüüdlusi gagauusidel esialgu veel ei paista olevat. Kišinjovist sõidab buss Gagauusia pealinna Komratisse umbes poolteist tundi. Jõudes Gagauusia territooriumile, tervitab kõiki tee ääres suur plagu, millel seisab kiri “Tere tulemast Gagauusiasse” Esialgse mulje põhjal tundub, et siin peetakse maast, puhtusest ja korrast rohkem lugu, kui emamaal Moldovas. Eriti maapiirkondades on näha, et niisama käed rüpes ei istuta. Silma hakkab ka, et siin on rohkem levinud kirillitsas kirjutatud tekstid ja sildid. Ka sõiduteed tunduvad olema vähem künklikumad kui Moldovas. Komratisse jõudes teatab linna piiril olev suur silt, et olete jõudnud Gagauusia pealinna Komratisse. Samuti ripuvad teede kohal suured kollased plagud punase kirjaga, milles öeldakse, et Komrat tähistab oma 222. aastapäeva. Sellega õnnitletakse ka kõiki linnlasi ja selle külalisi. Samuti on tänavaääred palistatud erinevate maailma maade lipukestega. Meie oma kahjuks silma ei hakanud. Linna sisenev tänav kannab suure juhi ja ideoloogi V.I.Lenini (ул. Ленина) nime. See tänav jätab linnast esialgu hea mulje. Tänavad on siledad ja korras. Poed ja muu vajalik jääb parraleelselt kulgevale Võidu tänavale (ул. Победы) Selle tänava kohta ei saa midagi head öelda. Kõnniteelt sõiduteele saamiseks on elajalikku loomajõudu vaja, sest kõrged äärekivid on ainult takistuseks liikumisel. Kõnnitee ja maantee on ühel tasapinnal kuid neid eraldavad äärekivid segavad ilmselgelt normaalset liikumist. Seepärast on lihtsam sõiduteel kõndida. Võidu tänava äärde jääb hulgaliselt poode ja teenindusasutusi. Pooled neist on oma tegevuse lõpetanud ja sellepärast on toimivad poed enesele ballastiks võtnud erinevaid lisakohustusi, mis nende põhitegevusega kokku ei peaks käima. Kaupluseuksel mille kohal ilutseb suur valgusreklaam saiapood (“Булочная”) teatatakse, et siit saab hankida endale ka värsket liha (продаётся свежое мясо) Juuksuritöökojas milles lihtne meestelõikus maksab 15 Leid saab ka oma mobiiltelefonile kõneaega laadida. Ainukesed töötavad ärid mis oma sortimendile truudust pole murdnud on mööbli-, ehitusmaterjalide-, autoosade- ja toidupoed. Kõigi nende poodide virr-varris hakkas ka silma Komrati veinitööstuse firmapood. Õigem nimetus oleks sellele anda putka või sara. Silt sellel poe ukse kohal on uhke ja leti taga koogutav müüja veel uhkem. Müügil on igasugused veinimargid, mida kohalik tööstus välja laseb. Kõige rohkem meeldb mulle võimalus, et veini saab ka osta lahtiselt. Tuled oma kanistri või ämbriga, ütled babale mida vaja ja saad soovitud märjukese kätte. Leti seest ulatub välja viis voolikut millel olid kraanid otsas ja igalühel neist ilutses erinev kiri Chardonnay, Merlot, Cabernet Sauvignon…….. Margist olenemata maksab liiter hüva jooki 9 Leid. Sellist innovatiivsuse taset arvestades on võimalik, et varsti sekundeerivad igasse majapidamisse ühendatud kollastele gaasitorudele ka punased veinitorud. Lahtise veini müük on laienenud ka tänavale, kus kõrvuti kaljavaadiga erinevad veinivaadid reas seisavad. Kummalisel kombel tegelevad selle äriga alaealised. Keskpäeva paiku kuulen tahtmatult pealt üht telefonikõnet kus lubati kella üheks töölt prii olla ja toit hakkama panna. Tundub, et siin on see tavaline, sest pärastlõunal oli linn justkui välja surnud……… Omavahel rääkides gagauusid sisepoliitikast eriti ei räägi. Jääb mulje, et nad on antud olukorraga rahul ja see mis Moldovas toimub neid eriti ei häiri. Enam kõneainet pakub välispoliitika. Eriti need teemad, millesse on segatud ka moslemid. Kohalike jutuajamisest jooksid läbi kõik päevakorral olevad päris- ja kohanimed nagu Gaddaffi, Liibüa, Iraak, Bin Laden, Egiptus………….. Tagasiteel satub minu kõrvale istuma gagauusist õpetajanna, kes endale pealinnas elatist teenib. Nagu teisedki kohalikud on ka tema üllatunud, et olen oma reisisihtkohaks Moldova valinud. Loomulikult ei hakka ma ka talle igaks juhuks oma tegelikku valikupõhjust (Transnistria ja Tiraspoli lähedus) põhjendama ja tulen lagedale sissetöötatud legendiga suletud silmadest ja enda ette laotud maailmakaardist. Ka minu tänasel vestluspartneril on olemas omad põhjused olla rahulolematu riigi ja selle struktuuridega. Sõidu jooksul jõuab ta endale viis Validoli põske panna ja lisaks haukab veel rahusteid ka peale.

No comments:

Post a Comment